Keelesaade | Vikerraadio | Err

Aabits on koolilapse esimene eesti keele õpik. "Eestis on praegu kasutusel 8–9 aabitsat," ütleb Haapsalu Lasteraamatukogu raamatukoguhoidja Krista Kumberg (fotol).

Kristjan Jaak Petersoni keelealastele töödele heidab pilgu kirjandusteadlane Kristi Metste (alumisel fotol). Juttu tuleb näiteks "konsonantide iseloomust" ja sellest, miks eesti keeles ei ole Kristjan Jaagu arvates palju konsonante, aga on palju vokaale.

Ilmar Tomusk: "Kaubamärkide puhul peaks olema seaduses kirjas vähemalt see, et eestikeelne tekst peab olema nähtav ja kergesti leitav, mistõttu tuleks seadust muuta!"

Jaanus Vaiksoo: "Kui me hakkame laste eest peitma loomulikku kõnepruuki, siis me peidame pea liiva alla. Lapsed vajavad loomulikkust." Sõnavabadus ei tähenda Jaanus Vaiksoo hinnangul siiski seda, et lastele võib jumal teab mida ja missuguses keeles kirjutada, piire tuleb ikka tunnetada.

Kuusalu rannakeelest räägivad randlased Heli Kendra (vasakul) ja Ene Velström.

Ajakirjandusõppejõud Tiit Hennoste: "Juhan Peegel õpetas, et ajakirjanik kirjutab rahvale, kirjutab lugejale; praegu on selline tunne, et kirjutatakse poliitikutele või kolleegidele, aetakse mingit omavahelist asja, mitte niivõrd ühiskonna asju."

Tallinna Ülikooli professor Anna Verschik: "Keelevahetus ei ole laenamine või mallide kooperimine. Keelevahetus tähendab seda, et inimesed ei kasuta mingil põhjusel enam oma emakeelet esimese keelena."

Kas eesti keeles võiks olla ka juurdeütlev kääne, mitte maja juurde vaid lühemalt majare? Kas poleks lihtsam? Murretest saab ammutada lisaks sõnavarale ka grammatilisi väljendusvahendeid, mis on kaotsi läinud. Akadeemik Karl Pajusalu: "Murdeid tundes kasvab meie keeleline rikkus kohe suurusjärgu võrra."

Wiedemanni keeleauhinna laureaat Krista Kerge: "Kui ei ole eestikeelset kõrgharidust, siis ei ole eestikeelset moodsat teadmist, kui ei ole moodsat eestikeelset teadmist, siis me ei saa anda välja moodsaid üldhariduskooli õpikuid. Kui haridus ei ole moodne, siis ei tasu eestikeelses koolis käia ja vanemad saadavad siis lapsed mujale õppima."

Kadakasakslasteks oleme nimetanud eestlasi, kes üritasid käituda ja rääkida kõrgemat seisust ehk sakslasi jäljendades, saksa keelt eesti keelele eelistades.

Sõnaveeb on Eesti Keele Instituudi uus keeleportaal, kuhu koondatakse kogu keeleinfo: uued sõnad ja väljendid, seletused, näitelaused, naabersõnad, päritoluinfo, sõnade käänamine ja pööramine, vene vasted, sõnamängud.

Soome luuletaja Eino Leino kirjutas Eestist luuletusi ja kasutas oma luuletustes isegi eesti sõnu.

Eino Leino päeval 6. juulil heisatakse Soomes alati riigilipud ning tähistatakse luule ja südasuve päeva.

Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpetajad ja õpilased kutsuvad kõiki inimesi sotsiaalmeedias eesti keeles kirjutama ja rääkima iga päev õhinaga eesti keeles, sest see on nende sõnul äge!

Uppsala Ülikooli professor Raimo Raag (fotol): "Kui varem tuli selleks, et eesti keele keskkonda sattuda, Eestisse tulla, siis nüüd ei ole see enam nii, löö Skype lahti ja räägi. Eesti keel on üleilmne keel."

Kas ligund on linad, mis leost välja võttes halvasti haisevad, või inimene, kes öösel alla teeb? Ja mida arvab sellest sõnast Anton Hansen Tammsaare?

Eesti keele aasta on ametlikult avatud. Avakonverentsil Teaduste Akadeemias vaadati tagasi sajale riigikeele aastale. Kõlama jäi mõte, et rohkem kui kunagi varem on eesti keele tulevik meie kõigi endi kätes.

Kas keelevaistu puudumisega saab õigustada võõrkeele oskamatust? Sellele küsimusele vastab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppejuht Tuuli Oder. On teisi küsimusi veel: kas üksi keelevaistust piisab võõrkeele omandamiseks? Kas emakeele jaoks peab ka olema keelevaistu?

Indrek Reimand: "Võib uskuda, et valimiste tulemused, võitnud koalitsiooni keelepoliitika mõjutab kindlasti keelepoliitika põhialuseid." Eelmisel aastal pikendati kehtinud eesti keele arengukava, haridus- ja teadusministeeriumile on tehtud ülesandeks koostada Eesti keelepoliitika põhialused, mis peaksid Riigikokku jõudma suvel.

TÜ lektor Marju Lepajõe ütles Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil, et "Eestil on vaja jõuda algupärasuseni."