Keelesaade | Vikerraadio | Err

Keeletadlane Jüri Viikberg: " Ants Viires on rahvateadust pidanud silmas kõige laiemas mõttes, ta ei ole ranget vahet teinud etnograafial, folkloristikal, ajalool ja oma kogumistöödega leidis ta ainelise kultuuri ja leksikaaleid seoseid ning kirjeldas keeleandmete põhjal ainelist kultuuri."

Runneldame - see tähendab loeme ja kuulame Hando Runneli luulet.

1. detsembril 100 aastat tagasi võtsid eestlased ülikooli Saksa okupatsioonivõimudelt üle.Esimene haridusminister Peeter Põld astus küll vabatahtlikuna Vabadussõtta, kuid kutsuti kiiresti tagasi ette valmistama eestikeelse ülikooli käivitamist.

Eesti Keele Instituut esitles konverentsil uut "Eesti õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2018" ja 1918. aasta "Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu" kommenteeritud veebiväljaannet.

Luuletaja ja tõlkija Guntars Godinš: "Kalevipoeg ei ole mingi suur kangelane, tema on seiklusmees. Kalevipoeg on loomulik. See on eestlaste mõtlemisviis."

Folklorist Kristi Salve (fotol Tartu stuudios): "Lätlase lemmikroog on muidugi teine lätlane, mitte eestlane!"

"Lätlased kodustavad meie kohanimesid täpselt samuti, nagu meie nende omi," kinnitab keeleteadlane Lembit Vaba. Lätlastel ei ole kõiki meie täishäälikuid ja läti keeles olevad grammatilised sood nõuavad seda, et kõik kohanimed tuleb vormistada, kas nais- või meessooslistena.

Ajakirjanduse uurija Roosmarii Kurvits: "Esimene maailmasõda pani Eestis aluse uudisajakirjandusele." Saates on juttu sellest, kui kiiresti ja mil moel said eestlased teada Franz Ferdinandi tapmisest.

Vikerraadios oli juba seitsmendat korda keelevõistlus TUUM, kus žürii antud tekstist tuli üles leida selle tuum ja teha kuni 200-sõnaline kokkuvõte. Nüüd on aeg käes teada saada, kuidas võistlus lõppes. Zürii esimees Tiit Hennoste kuulutab saates välja võitjad.

Missugused on masintõlke puudused ja missugused voorused ja neurotõlke puudused ja voorused? Mida tõlgib masin valesti ja mida tõlgib inimene valesti?

"Palun rääkige eesti keeles!" - see on üleskutse inimestelt, kes õpivad eesti keelt ja soovivad seda rääkida. Selleks on ajakirjanik Natalja Kitami eestvedamisel algatatud samanimeline ettevõtmine, millega saavad kõik soovijad ühineda.

Säuts ja tviit, prügipimedus, kaugvõti, klikiaeg, taskusaade - väike valik sõnadest, millest saates jutt on.

Autonduse oskussõnavarast, kuidas rääkida autondusest selges ja ilusas eesti keeles ja mis roll on selles ajakirjanikel. Autosõnastikust, mis on veerand sajandiga paberilt veebi jõudnud. Võrguväljaannet uuendatakse pidevalt.

Juba viiendat aastat tunnustatakse Eestis selge sõnumi auhinnaga neid ettevõtteid ja organisatsioone, kelle avalik info on selge ja arusaadav ning lähtub eelkõige kasutaja vajadustest.

Mare Kitsnik: "Eesti keele õppimise teeb venelastele raskeks hirm, et eesti keel on raske."

Piret Järvela: "9. klassiga lõpeb eesti keele õigekirja õpetus. Eeldatakse, et 9. klassi lõpus saavutab õpilane sellise taseme, mis teda läbi gümnaasiumi, ülikooli ja tööelu aitab. Kui seda sugugi ei kontrollita, on see vastuolus kohustusliku põhihariduse olemusega."

Keeleteo 2016. aasta tunnustuspreemia puhul öeldi: "Vikerraadio "Keelesaade" on esinduslik oma haarde poolest." Tõepoolest leiab " Keelesaate" varamust suvepuhkuse sisustamiseks saateid igale maitsele. Saateid on nii keele ajaloost ("See pöörane pöördsõna."), õigekeelsusest, lõimumisest, keeleraamatutest, emakeeleõpetusest, keelepoliitikast, võõrkeeltest, tõlkimisest ( "Ooperitõlge"), terminoloogiast kui ka loomanimedest ("Lemmikloomanimed."). Leidke oma! Saate autor on Piret Kriivan.

Kolmekeelne Luksemburg - missugune koht ja roll on selles ühiskonnas letseburgi keelel prantsuse ja saksa keele kõrval? Kui vana on letseburgi keel, missuguses olukorras kasutab luksemburglane saksa, missuguses prantsuse ja missuguses letseburgi keelt? Mida meil on õppida letseburglastelt, räägib pikka aega Luksemburgis tõlkijana töötanud Mall Laur (fotol).Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 10. juunil kell 15.05.

Maret Nukke: " Eestlastele on jaapani keelt tunduvalt lihtsam õpetada kui teistele eurooplastele." Samas soovitab Tallinna Ülikooli Jaapani uuringute lektor eestlastel käed jaapanlastega suheldes enda ligi hoida, sest energilised käeviiped võivad jaapanlasele anda vale signaali. Juttu on teises saates jaapanlaste viisakuskeelest.

Jaapanlaste viisakat kummardust teame hästi, aga kas viisakus väljendub ainult jaapanlase kehakeeles või saab viisakust rõhutada ka keeleliste väljendite valikuga, kas jaapanlased sinatavad või teietavad, kas jaapanlased räägivad ka rumalasti?