Keelesaade | Vikerraadio | Err

Kui hoolikalt või täpselt me võõraste maade ja rahvaste nimesid hääldama peame?

Kuidas maad on endale nimed saanud ja kuidas maad on endale nimed saanud eesti keeles, räägib Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll (fotol).

Keeleinspektsiooni muutmine Keeleametiks on Peeter Pälli (pildil) sõnul positiivne, sest "keelepoliitikaga ja keelestaatuse küsimustega on igati vaja tegeleda".

Digikultuuri aasta eesmärk on, et uued põlvkonnad võtaksid digilahendustele toetudes omaks meie oma elava kultuuri ja pärandi.

Luterlike lauluraamatute tõlkimisest, lauluraamatute sõnavarast ja pastorite töö tähtsusest eesti kirjakeelele ja riimluulele räägib EKI juhtivteadur Kristiina Ross (alumisel pildil).

Mati Hint: "Eesti keelega hooletult ümber käia ei ole väärikas."

Rahvusülikooli 100. aastapäevale mõeldes kuulame ülikooli legendaarseid hääli Eesti Raadio varamust.

TÜ laineoptika professor akadeemik Peeter Saari: "Kõige sügavam ja tõhusam mõtlemine ja analüüsimisvõime käib ikkagi emakeeles, oma keeles teaduse viljelemine on oluliselt viljakam kui võõrkeeles."

Ülle Sihver: "Vanem generatsioon peab endale otsa vaatama ja mõtlema järele, millal ta viimati eesti keeles oma erialast kirjutas!"

Keeleteadlane Asta Õim: "Väljendid ei ole jäigad ja muutumatud, aga väljend peab olema arusaadav!"

Keeleteadlane Asta Õim: "Meie keel on täis kujundeid, sest ilma selleta me ei saa. Nii nagu valime õige sõna, nii valime ka õige väljendi."

Milliseks kujuneb tõlkemaailm ja kas masin suudab asendada inimest tõlkijana?

Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo: "Rahvusraamatukogud ei saa enam olla üksnes kultuuripärandi säilitajad. Selleks et olla ühiskonnas olulised, peavad nad ikkagi olema üha rohkem avatud."

Septembrikuu on tänavusel keeleaastal keeleõppe ja ka tõlkijate kuu. Mida peab tõlkija teadma, et üht võõrkeelset võõrast kultuurist ja võõrast ajast kõnelevat raamatut tõlkida?

TÜ keeleteadlane Tiit Hennoste: "Kui inimesed ei saa enam aru metafoori tegelikust tähendusest, siis on see keele tuleviku suhtes väga ohtlik."

Tallinna Ülikooli keeleteadlane Peep Nemvalts: "Meie keelekorraldajad ei korralda keelt mitte sugugi järjepidevalt ja ühtselt, nii nagu see teoorias peaks olema."

Kas eesti keel võiks pidada ennast põliskeeleks ja eestlased põlisrahvaks, võtame uuesti jututeemaks. USA Indiana Ülikooli keeleteadlane Indrek Park usub, et eestlased võiksid kuulutada ennast põlisrahvaks.