Keelesaade | Vikerraadio | Err

Õpetaja Tiina Veismann: "Noored on tõsiselt võetavad, mõtlevad tõsiste küsimuste üle ja nad oskavad ka väljendada oma mõtteid!"

Ajaloolane Jaak Prozes: "Venelasi võis arvuliselt 5,5 miljonit väheneda, aga ainuüksi 6,5 miljonit on Venemaal neid, kes kuuluvad erinevate rahvaste hulka, aga peavad emakeeleks vene keelt."

Hõimuliikumise edendaja Jaak Prozes: "Eestis on täiesti arvestavad soome-ugri kogukonnad, mis näitavad samas selget kahanemistendentsi."

Kapten Rein Raudsalu: "Merendus areneb väga kiiresti ja seetõttu tuleb pidevalt uusi nähtusi, mille nimetamiseks on vaja uusi sõnu." Ajakirjanik Madli Vitismann: " Üks suuremaid ja mahukamaid töid oli rahvusvahelise ohutu meresõidu alase lepingu SOLAS teksti kohendamine."

Nikolai Baturin 1982. aastal: "Sõnavara on inimese loomingu protsess. Kui mina töötan sisu kallal, siis jookseb teine paralleel keele näol. Keel mängib kogu aeg minu loominguga kaasa." Berk Vaher 2023. aastal: "See on eesti keele rikkus, mille ta on välja toonud. Paljud neist sõnadest on tegelikult olemas, nad tunduvad uudsena, võõrana ja võibolla isegi eksootilisena, aga kui hakata sõnaraamatust vaatama, siis selgub, et selline sõna ongi olemas!"

Direktor Triin Soone: "Ärme jääme sinna kinni, mis oli meie lapsepõlves, tuleme ikka sellesse maailma, mis on täna noorele inimesele pakkuda."

Professor Anna Verschik Ukraina sõjaaegsest luulest: "On väga palju erinevaid luuletajaid ja väga erineva intonatsiooniga luuletusi ­-­­­ mõni on kurvameelsem, mõni on vastupidi räigem."

Minister Tõnis Lukas: "Ettevalmistused eestikeelsele õppele üleminekuks käivad seaduse järgi sellel aastal juba täie hooga. Selleks aastaks on ette nähtud 41 miljonit eurot erinevateks tegevusteks."

Lastekirjanduse uurija Krista Kumberg: "Väikestele lastele ja ka suurematele lastele tuleks ikka ette lugeda. See on armas ühine hetk: ema-isa on praegu ainult minu päralt, ta ei vaatagi arvutiekraani, tal ei ole nutitelefoni ees, tal on raamat ees, ta on minu jaoks!"

Professor Birute Klaas-Lang: "Hästi oluline on see, et normeeritud kirjakeel, mida ametlikus suhtluses kasutatakse, oleks meil ikkagi üks ja üheselt arusaadav. Samuti ka see, mida me nimetame heaks tavaks keele puhul: see, kuidas avalikus õiguslikus ruumis keelt kasutatakse."

EKI vanemteadur Annika Viht: "Kui me kasutame uuesti kellegi varem öeldud sõna, siis oleme kaudselt selle kaudu temaga ühendatud." Keele taaskasutus on Annika Vihi sõnul kokkuhoid inimestega kokkukuulumise mõttes.

Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk: "Hästi hea oleks, kui Riigikogus tuleksid reaalsed sisulised debatid eesti keele positsiooni, eesti keele staatuse ja maine üle."

Murdeuurija Jüri Viikberg: "Elagu Eesti põline mitmekesisus!"

Keeletehnoloog Kadri Vare: "Esimese etapina kõne transkribeeritakse, edasi läheb ta peamiselt teaduskasutuseks, aga teda on võimalik kasutada ka teistel asutustel, kes pakuvad igasuguseid kõnepõhiseid teenuseid."

Katerina Botnar: "Meedipädevus on vahend ja oskus, kuidas meediamaailmas hakkama saada, kuidas orienteeruda meedias, kuidas lugeda uudiseid, kust neid uudiseid lugeda ja kätte saada. See aitab meid igapäevases infoväljas hakkama saada."

Tiit Hennoste: "See normingute kogu (kirjakeel- toim) on ju selline, mida kasutatakse ametlikus suhtluses, teadustekstides ja mida õpetataksegi ka koolis. Selle ära kaotamine oleks minu arvates täielik nonsenss. Kuna see on riigijuhtimise ja valitsemise ja ühiskonna kooshoidmise keel, siis selle lõpuks on riigi valitsemise lagunemine."

Nimeuurija Annika Hussar: "Tähendusega tüdrukute eesnimesid on rohkem kui poiste omi - tüdrukute eesnimed lihtsalt kõnnivad ees!"

Režissöör Annika Koppel: "Ta oli ennekõike keeleteadlane, aga ta oli selline keeleteadlane, kelle ühiskondlik mõju oli suur."

Akadeemik Karl Pajusalu: "Tundub, et need rahvad, kes on olnud ekspansiivsemad, need on rohkem teistelt laenanud - see on väga huvitav keele- ja kultuurikontaktide küsimus."

Valt(s) Ernštrein(s): "Puu ei saa ilma juurteta, aga puu ei saa ka ilma ladvata kasvada, ja see on just see uus kultuur, uued asjad, mis tekivad, mis viivad kultuuri edasi! 50 aasta pärast me vaatame tagasi ja meil on selge, mis kultuuri oleme loonud täna." Nii vastas liivi luuletaja ja keeleteadlane Valt Ernštrein küsimusele, kas liivlased võivad tulevikku vaadata optimismiga.