Keelesaade | Vikerraadio | Err

Andres Karjus: "Ilmselt oleks nii õpilastel kui ka õpetajatel lihtsam, et kool kui organisatsioon teeb mingid valikud ja lepib kokku tehisaru kasutamise reeglites."

Piret Voolaid: "Päris kindlasti saame lastepärimuse puhul rääkida nii laste pärimusest kui ka suhtes täiskasvanute maailmaga. See on nii laste loodud pärimus, mis levib laste keskel, kui ka pärimus, millega laps puutub kokku siia maailma sündides ja väga sageli on see täiskasvanutelt lastele suunatud pärimus."

Emeriitdotsent Reet Kasik: " Mida heterogeensem ja muutuvam on ühiskond, seda tähtsamaks on saanud korrastatud kirjakeele olemasolu teiste võimalike keelevariantide kõrval."

Emeriitdotsent Reet Kasik: "1927 on meie keelekorralduses tähtis aasta - siis hakati Eesti rahvakoolides haridusministeeriumi otsusel õpetama normitud kirjakeelt, mis toetus Veski ja Elmar Muugi õigekeelsussõnaraamatutele ja nende põhjal koostatud grammatikaõpikutele."

Botaanik Toomas Kukk: "Ma olen kindel, et see, kelle järgi on taim, loom või seen nimetatud, on üldiselt õnnelik. On kai neid juhtumeid, kus on tahetud inimest alandada või vihjata mingile ebameeldivale omadusele või suhtele, aga isegi siis on inimene õnnelik omanimelise isendi üle, sest see on selline asi, mida ei ole kõigil ette näidata."

Keelehnoloog Tanel Alumäe: "Praegu räägitakse tehisarust rohkem, sest meieni on jõudnud väga-väga suured keelemudelid, mis on hoopis teistsugused tehisarud, inimesesarnasemad. Nende mudelitega saab vestelda, nad oskavad teksti lugeda, nad oskavad teksti genereeerida, nad ilmutavad inimlikke omadusi."

"Kui inimesed tahavad ennast arusaadavaks muuta, siis nad ikkagi jälgivad teatud konventsioone, aga see on nende enda otsus," ütleb keelekorraldaja Peeter Päll, kommenteerides küsimust, kui vaba saab olla keelekasutus.

Kui Eduard Vildel oli teadaolevalt 60 varjunime, siis kas see on eesti kirjanike rekord? Või on mõnel veel rohkem varjunimesid-pseudonüüme olnud?

"Kirjandusmuuseumi arhiivis on üks ammendamatu kogu, kust tuleksid välja need autorid, kes ei taha võib-olla ka tunnistada, mida nad kunagi Nõukogude perioodil on kirjutanud," ütleb saates Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipus.

Professor Reet Bender: "Tuldava puhul mainitakse rahvusvahelise kvantitatiivlingvistika ajakirja erinumbri pühendamist Tuldava 75. sünnipäevale - artikli autorid on siiski paljud endise Nõukogude Liidu riikidest või siis idablokist."

Ahrensi keelekonverentside algataja Sulev Valdmaa: "Ahrens vajaks rohkemat, Ahrens vajaks monograafiat!"

Sulev Valdmaa: " Ahrens on tegelikkuses Eesti riigikeele rajaja ja sellega on ta osutanud eestlastele nii suure teene, et ta on võimaldanud eestlastel saada riigirahvaks."

Vana kirjakeele uurija Kai Tafenau: "Saksa pastorite poolt saksa pastoritele kirjutatud keelest sai sel perioodil talupoegadele arusaadav keel."

Teoloog Kaido Soom: "Kui me räägime eesti vanasõnadest, mis on piibliga seotud, siis valdavas enamuses on siiski piibli mõju eesti keelele; samas kui me vaatame piiblit ennast ja piiblis olevaid vanasõnu, siis on piiblit väga tugevalt mõjutanud antud piirkonna vanasõnad, piirkonna kultuuriruum."

Roma keelte uurija Anette Ross: "Üle Euroopa on hästi suur liikumine, et ikkagi romad ise uuriksid, õpetaksid ja otsustaksid selle üle, mis roma keeles ja keelega toimub."

Roma keele uurija Anette Ross: "Eestis on romadele hästi oluline, et see on nende oma kogukonna keel." Mida see täpsemalt tähendab, kuulete saates Helsinki ülikooli doktorandilt Anette Rossilt.

Psühholingvist Mari Uusküla: "Eks keel sellepärast niimoodi välja areneski, et me saaksime ühiskonnana tegutseda."

Filmitegija Elen Lotman: "Filmi heliteoreetik Michel Chion on kasutanud sellist terminit nagu sünkrees. Ta on ühendanud sõnad sünkroonsus ja süntees. Kui heli ja pilt on sünkroonis, siis sellel hetkel tekib mingi täitsa uus asi, mitte heli + pilt."

Filmitegija Elen Lotman: "Inimene võib täiesti vabalt vahetut filmikogemust lihtsalt nautida, aga kui segased filmid ajavad vihale, siis tasub hakata filmi keelt õppima, et neid filme nautida."

Õpetaja Tiina Veismann: "Noored on tõsiselt võetavad, mõtlevad tõsiste küsimuste üle ja nad oskavad ka väljendada oma mõtteid!"