Keelesaade | Vikerraadio | Err

Helsinki Ülikooli keelekeskuse juhataja Leena Nissilä rootslaste soome keele oskusest Soomes: "Kui sa tahad tööle minna näiteks riigiametisse, siis sa pead tõendama, et sa oskad riigikeeli." Saates on juttu Soome kahest riigikeelest; sellest missugustes keeltes missugustes koolides õpitakse.

Teemapäeval "Keelekorralduse äärmised võimalused" osalesid keeleteadlased, keelekorraldajad ja keelekorralduse rakendajad. Kas keelt korraldatakse liiga vähe, piisavalt või ülearu?

Millal sai eesti keel iseseisvaks? Kas teised keeled on mõjutanud ka eesti keele grammatikat? Kas eesti keeles on rõhk alati olnud sõna esimesel silbil?

Tallinna Ülikooli dotsent Mari Uusküla: "Huvitav on see, et maastik on (eestlase jaoks-toim) midagi kaunist. Mitte kole, mitte need vanad kolhoosiaegsed lagunenud hooned ei ole maastik, vaid just see ilus "värvide ja vormide laad vaateväljas"."

20. aasta keeleteo tiitlile on jäänud kandideerima 35 mullust keeletegu. Välja antakse peaauhind ja rahvaauhind, mille üle otsustab rahvas. Valiku hõlbustamiseks tutvustame saates lühidalt kõiki tänavusi kandidaate, aga tuletame ka meelde neid tiitli pälvinuid, kes on oma tegu tutvustanud Keelesaates. Rahvaauhinna saaja väljaselgitamiseks alanud avalik hääletus kestab 21. veebruari keskööni. Igaühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile.

Dotsent Enn Veldi: "Sellist normimist nagu Põhjamaades ja Prantsusmaal pole ingliskeelsetes maades kunagi olnud." Enn Veldi sõnul kirjeldab Oxfordi sõnaraamat keelt, ta ei anna soovitusi; reegleid kehtestavad kirjastused.

"Koma tuleb panna alati kui selgus seda nõuab." Õige või vale? Segane või selge? Tallinna Ülikooli vanemteadur Peep Nemvalts selgitab saates, miks on vaja eesti keele kirjavahemärkide keerulist reeglistikku muuta.

Keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang: "Riigikogu kultuurikomisjonis ei olnud kedagi, kes seisaks vastu mõttele, et Eesti ühiskond on valmis selleks, et minna üle eestikeelsele õppele!"

Nii Soomes kui ka Eestis ei ole perekonnanimeuurija Fred Pussi sõnul saja levinuma perekonnanime hulgas mitte ühtegi soomestatud või eestistatud nime. Eesti Isikuloo Keskuse juhataja, Eesti Keele Instituudi leksikograaf Fred Puss räägib teises saates Soome perekonnanimedest nii soomestamisest kui ka eestistamisest. Missuguseid nimesid ja millal omakeelseteks tehti?

Fred Puss(avafotol) : "Soomes sellist perekonnanimede panemist, nagu oli Eestis 200 aastat tagasi, ei olnud. Soomes oli nimede valik pigem enda teha."

"Tinniat, tinniat, tintinnabulum..." Nii kõlab ühe tuntud jõululaulu refrään ladina keeles. Ladinakeelsest popmuusikast, kaasaegsest kirjandusest, akadeemilisest elust räägib Tartu Ülikooli õigusajaloo dotsent ja ladina keele õppejõud Merike Ristikivi.

Digisõnavara on arenemises ja muutumises. Uudisdigisõnade sõnause avapildil olevat kümmet võidusõna tutvustab zürii liige keeleteadlane Helika Mäekivi (alumisel fotol) .

Indrek Park: "Oma keele hooldamine ja rääkimine on nagu tango tantsimine: tuleb tunnetada. Kui mõni samm läheb liiga kaugele, kaob tasakaal käest ära, aga natuke võib improviseerida ka."

Mis on eesti keeles erilist? Kas ja kuidas keeleteadus arvutiajastul muutub? Kuidas jõudis Ameerika keeleteadlane Marilyn Vihman eesti keele manu? Kas tõde on laual või laua peal? Kas eesti keel on kasutajasõbralik?

Tartu Ülikooli professor Liina Lindström(fotol): "Ma ei arva, et me peaks oma väljakujunenud normitud kirjakeele prügikasti viskama, lihtsalt vajab ülevaatamist, kuidas me seda normime, kui detailselt on seda vaja teha."

Politseikapten Maarja Punak(fotol): " Sõnavabadus avalikus ruumis ja veebis on üks ja seesama, aga millegipärast on levinud arvamus, et internetis on rohkem lubatud kui avalikus ruumis." Maarja Punaku sõnul peame kehtestama ka internetimaailmas käitumiseks selgema raamistiku. Tema sõnul aitaks selles maailmas korda hoida see, kui ka veebimaailm arvataks korrakaitseseaduses avaliku ruumi alla.

Kalanimede uurija Mari Kendla (fotol): " Võiks arvata, et peamistel püügikaladel, nagu ahven või haug, on nimetusi rohkem. Aga tegelikult on hoopis ogalik see, kes on oma silmatorkava välimusega nimeandjaid rohkemgi inspireerinud."

Lutsi keele aabits on väärtuslik pärandkeele ja akadeemik Karl Pajusalu (alumisel fotol) sõnul ka eesti keele ajaloo uurimise seisukohast. Sajandid tagasi Eestist Lätti Ludza linna kanti välja rännanud eestlaste keele on aabitsasse kogunud eesti-läti juurtega ameerika keeleteadlane Uldis Balodis. Professor Karl Pajusalu räägib saates lutsi maarahva keelest, selle sõnavarast lauseehituseni.

Katja Novak (fotol koos saatejuhi Piret Kriivaniga): "Kui ukrainlased teevad otsuse jääda Eestisse, siis nad püüavad Eestist aru saada ja eesti ühiskonnaga liituda."