Keelesaade | Vikerraadio | Err

Õ tähe ajalugu eesti kirjakeeles on enamasti uuritud trükisõna põhjal. Pastorite peetud kirikuraamatud on aga Eesti isikuloo Keskuse juhataja Fred Pussi sõnul hea allikas uurimaks seda, millal võeti täht kasutusele käsikirjas. Tartu Ülikooli dotsent Pire Teras räägib aga sellest, et õ hääldamine erineb Eestis mitte ainult piirkonniti vaid ka isikuti.Pildil olevad õ variandid pakkus Otto Wilhem Masing välja Johann Heinrich Rosenplänterile.Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 30. oktoobril kell 15.05.

Otto Wilhelm Masing arvas 200 aastat tagasi, et kört ja kõrt ei saa olla eesti keeles kirjutatud ühtemoodi ö tähega. Ja Masing otsustas uue tähemärgi välja mõelda. Missuguseid raskusi ja takistusi tuli Masingul ületada tähemärgi väljamõtlemisel ja kuidas uus täht kirjakeelde kinnistus, sellest räägib Tartu Ülikooli emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp (pildil).Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 23. oktoobril kell 15.05.

"Saaremaa rannasõnastikus" on tuhandeid põnevaid sõnu. On sõnu, mis on tuttavad; sõnu, mis on tuttava kõlaga ka mandrimehele ja on sõnu, mis vajavad tutvustamist. Merekultuuriaastal on keelesaates on Saaremaa rannarahva sõnad raamatusse kogunud koduloo- ja keeleuurija Kalle Kesküla (pildil meremehena 1985. aastal). Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake pühapäeval kell 15.05.

200 aastat tagasi, kui eestlased endale perekonnanimed said, mõtlesid mõisnikud sageli omi süsteeme välja. Vahel viskasid talupeogade kulul nalja ka, pannes neile nimesid, mida käänata ehk ei sünnigi. Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss räägib teises saates eesti perekonnanimede saamisloost sellest, kuidas mõisnikud oma talupeogade jaoks suisa süsteeme välja mõtlesid ja mille järgi praegugi võib mõne piirkonna perekonnanimed ära tunda. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 9. oktoobril kell 15.05.

Eestlased said endale perekonnanimed ligi 200 aastat tagasi. Tee tegi lahti pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aastal. Kes ja missuguste põhimõtete järgi perekonnanimesid jagas? Kui palju oli 19. sajandi alguses erinevaid nimesid, missuguseid nimesid pandi Liivimaal, missuguseid Eestimaal?Saates kuulete valikut põnevatest, naljakatest ja ka rumalatest nimedest, mille mõisnikud või pastorid talupoegadele andsid või mida rumalast peast ise endale küsiti. Saates esineb Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss.Kuula 25. septembril kell 15. Saatejuht on Piret Kriivan.

Missugune on emakeele ja emakeele õppimise maine iseseisvas Eestis? Iseseisvas Eestis räägitakse palju sellest, et emakeelt on igav õppida, õpetajad on vanad ja õppetöö iganenud ja sellest, kuidas muulased eesti keele selgeks saaksid. Saate külaline pedagoogikateadlane Katrin Kalamees-Ruubel on kurb, "emakeele käekäigust enam ei räägita". Saates on juttu emakeele vähenenud tundide arvust, õppekava sisust, emakeele õpetaja ametist.

Sinatamisest ja teietamisest ja sellest, kumma kasuks otsustada, räägib Tartu Ülikooli professor Renate Pajusalu. Kas me teietame soomlaste ja venelastega sarnastes situatsioonides ja sarnastel põhjustel, kas ja miks sinatamine levib, kas lõpuks läheme kõik sina peale üle? Kas on ikka nii alati, et teietemine on viisakas ja sinatamine mitte nii väga ehk mitut moodi saab eesti keeles olla viisakas? Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 11. septembril kell 15.05.

"EKI keelenõuande ametlikuks alguseks loetakse 12. augustit 1966, mil küsimusi ja vastuseid hakati dokumenteerima ning pandi alus kõigile kättesaadavale elektroonilisele keelenõuannete andmebaasile (keelenõuannete arhiivile ja keelenõuvakale)." Hooaja esimeses keelesaates räägivad Keelenõuande minevikust, olevikust ja tulevikust EKI peakeelekorraldaja Peeter Päll ja keelekorraldaja Tuuli Rehemaa.

Venemaa ja Eesti venekeelse diasporaa keele erinevustest räägib Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja. Saates on juttu ka sellest, kui palju tegeletakse Eestis vene keelega teaduslikul tasemel, kui palju Venemaal muretsetakse vene keele puhtuse pärast. Professor Külmoja räägib ka Eesti venekeelse meedia keelekasutuse tasemest ja vene koolide keelereformi mõjust keelekasutusele.

Vene keelest Eestis, eesti keele mõjudest vene keelele tänapäeva Eestis ehk Eestimaa venelaste emakeelest räägib Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja (foto: PM/Scanpix). Milles avaldub eesti keele mõju vene keelele kõige rohkem? Kas eesti keele mõju vene keelele tajutakse ohuna? Missugustest asjaoludest sõltub, kui palju mõjutusi jõuab eesti keelest vene keelde? Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 22. mail kell 15.05.

Vene keelest Eestis, vanausuliste keele kujunemisest ja eesti keele mõjudest vene keelele tänapäeval ehk Eestimaa venelaste emakeelest räägib Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja (pildil). Milles avaldub eesti keele mõju vene keelele kõige rohkem? Missugust vene keelt kasutab vene keelne meedia Eestis? Kas eesti keele mõju vene keelele tajutakse ohuna? Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 15. mail kell 15.05.

Eesti keele püsimise poolt räägib terve suur hulk tegureid, aga ohutunne keelekadumise pärast on meis kõvasti kinni. Kas me muretseme liiga palju või muretseme liiga vähe, kas me tähtsustame oma keelt ülearu või oleme hoolimatud? Millest või kellest rohkem sõltub eesti keele ja eestluse püsimine, räägib Tartu Ülikooli professor Martin Ehala (pildil).Kuula 8. mail kell 15.05. Saatejuht on Piret Kriivan.

Mare Kõiva on folklorist (Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur), kes on süvitsi uurinud nõiasõnu ja loitsusid. Loitsude ja nõisasõnade taga on Mare Kõiva sõnutsi usk sõna jõusse.Kas nõiasõnad elavad ka praegu, kas neid kasutatakse ka praegu, sellest ongi saates juttu.Saame teada, kas nõiasõnad on ainult suuline pärimus või on kasutajad ise neid üles kirjutanud nõiaraamatutesse ka Eestis ja saame teada, kuidas nõiasõnu tänapäeval kasutada. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 1. mail kell 15.05.

Eesti keelenõukogu ja Emakeele Selts on kuulutanud välja ettevõttenime võistluse "Ehe Eesti - Eesti ettevõttele eesti nimi". Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk räägib saates, missugused nõuded on Eestis ettevõttenimedele esitatud ja kuidas neid nõudeid täidetakse. Ohtralt näiteid ebasobivatest ettevõtete nimedest ja samavõrra näiteid headest ja tabavatest eesti ettevõtete nimedest.

1996. aasta aprillis esitleti Tallinnas "Mereleksikoni" - eestikeelset ja Eesti-keskset merendusalanst entsüklopeediliśt teatmeteost. Ajaga kaasas käimiseks loodi 2009. aastal veebi-entsüklopeedia " Mereviki", mida pidevalt täiendatakse.Merenduse terminoloogiast, kuidas on eesti keelde tulnud merendusega seotud sõnad ja kuidas praegu uusi eestikeelseid termineid luuakse, räägib üks "Mereleksikoni" algatajaid ja kaasautor Reet Naber.Missugune roll on legendaarsel Johan Pitkal eesti merekeele arendamisel? Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 17. aprillil kell 15.05.

Tartu Ülikooli kirjastuse sari „Eesti keele varamu“ on läbi aegade esimene ja suurim monograafiate sari eesti keele kohta. Sellesse kuuluvad ülevaateteosed eesti kirjakeele struktuurist, suulisest eesti keelest, eesti keele ja eesti kirjakeele ajaloost ning eesti murrete grammatikast.Sarja esimene köide, TÜ emeriitdotsendi Reet Kasiku „Sõnamoodustus“, kirjeldab sõnavara struktuuri ja rikastamise võimalusi. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 10. aprillil kell 15.05.

Minnesotast Minneapolisest pärit tõlkija Adam Cullen on 2014. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.Adam Cullen elab Eestis ja tõlgib eesti proosat, luulet ja näidendeid inglise keelde. Paljude teiste autorite hulgas on ta tõlkinud Tõnu Õnnepalu ja Mihkel Muti romaane, Jürgen Rooste, Veronika Kivisilla ja Asko Künnapi luulet. Veel sel aastal loodab avaldada omaenda kakskeelse luulekogu.

Vanasõnade uurija akadeemik, Tartu Ülikooli erakorraline professor ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur, Wiedemanni auhinna laureaat Arvo Krikmann räägib kahes saates piibliütlustest.Kuidas piibli tõlkimine on mõjutanud vanasõnade levikut, missugused folkloorsed väljendid on piiblist rahva suhu jõudnud ja missugused vastupidi rahva suust piiblisse.

Vanasõnade uurija akadeemik, Tartu Ülikooli erakorraline professor ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur, Wiedemanni auhinna laureaat Arvo Krikmann (pildil) räägib kahes saates piibliütlustest.Kuidas piibli tõlkimine on mõjutanud vanasõnade levikut, missugused folkloorsed väljendid on piiblist rahva suhu jõudnud ja missugused vastupidi rahva suust piiblisse?Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 20. märtsil kell 15.05.

Itaalia estofiilide ja Itaalia Eesti Seltsi eestvedamisel ilmub peagi itaalia keeles Lennart Mere mütoloogiline reisikiri "Hõbevalge." Eesti keeles ilmus "Hõbevalge" esimest korda 40 aastat tagasi 1976. aastal. Keelesaates räägib teose tõlkija Tallinna Ülikooli professor Daniele Monticelli, miks itaallasi "Hõbevalge" huvitab ja kui raske või kerge on tõlkida eesti keelest itaalia keelde; kui raske või kerge on tõlkida Lennart Mere teksti.