Kuula Rändajat | Vikerraadio | Err

Tänavu käis Hendrik Relve Antarktikas teist korda. See oli pikk reis, mis kulges üle mitmete saarte ja saarestike kuni Antarktise mandrini välja. Antarktika avasaates on juttu, miks selline marsruut valiti, mida ligi kolmenädalasel reisil kogeti ja milliseid elamusi ja avatusi reis pakkus.Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 19. märtsil kell 14.05. Foto: Ekspeditsioonilaev Plancinus (Hendrik Relve)

Saate peategelane on Gröönimaa jää. Jää on Gröönimaa maastike lahutamatu osa, nii meres kui ka maismaal. Saates kirjeldatakse elamusi põhjapoolkera suurimate jäämägede ja liustikega, mis rannikule välja jõudes aina uusi jäämägesid juurde tekitavad. Juttu on ka retkest Gröönimaa mannerjääle, tohutu suurele jääkilbile, mis katab tervelt kolmveerandi kogu sellest maailma suurimast saarest. Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 12. märtsil kell 14.05. Foto: Jääkilbil matkamas (Hendrik Relve).

Gröönimaa tundrud ehk mägitundrad on kivised paigad, kus puid ei kasva ja maapinda katavad kidurad taimed ja samblikud. Pealiskaudselt näivad nad üksluised, kuid ometi leidub seal põnevat elu. Alates mitmesugustest õitsevatest taimedest ja lõpetades fantastilise kuju ja värviga samblikega. Siin saab kohata Gröönimaa jänest ja muskusveist ning näha mere ääres võimsaid linnukolooniaid. Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 5. märtsil kell 14.05.

Saates vahetavad Mark Soosaar ja Hendrik Relve muljeid ja mõtteid Vaikse ookeani äärsetest indiaanirahvastest. Need väikesed rahvakillud elavad USA ja Kanada piiri lähistel mõlemal pool piiri. Neid on läbi aegade ühendanud ookean ja komme ehitada suuri merekanuusid. Mark Soosaar oli nende juures filmi tegemas. Hendrik Relve sattus nende juurde, kui käis uurimas sealseid võimsaid metsi. Kuula 26. veebruaril kell 14.05. Foto: Merekanuud indiaanifestivalil Quinaultis 2011. a (Hendrik Relve).

Kuuleme muljeid Gröönimaa väikeküladest. Oma laevareisil sattus Hendrik Relve kolme inuiti kolkakülla. Kuidas sellised külad välja näevad ja mismoodi inimesed seal elavad? Mismoodi inuitid nüüdsel ajal endale elatist hangivad, millised on nende kelgukoerad, mida nad igapäevaselt söövad ja mida ise oma elust ja tulevikust arvavad?Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 19. veebruaril kell 14.05. Foto: Süvalest ja tursk kuivamas Qaqutsuti külas (pildistas Hendrik Relve)

Seekord räägib Hendrik Relve Gröönimaa ümbruse suurimast saarest Disko saarest ja selle keskusest Godhavnist. Suuri elamusi pakkusid ka Gröönimaa vetes liikuvad grööni vaalad ja küürvaalad. Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 12. veebruaril kell 14.05.Foto: Möllavad küürvaalad (pildistas Hendrik Relve)

Esimene paik, kuhu Hendrik Relve Gröönimaal jõudis, oli linnake nimega Aasiaat. Esmatulija pilk märkas mitmeid huvitavaid pisiasju, mis viitavad sellele, kui omapärane on Gröönimaa elu. Saate ja foto autor on Hendrik Relve. Kuula 5. veebruaril kell 14.05.

Filmimees Mark Soosaar on käinud hantide juures üle tosina korra, et teha pärimusfilmi „Isa, poeg ja püha Toorum“. Hendrik Relve on viibinud selle rahva juures Eesti Rahva Muuseumi ekspeditsiooni koosseisus. Käidi erinevate hantide etniliste rühmade juures ja viibiti seal eri aegadel. Aga mõlemad puutusid kokku metsaperedega, kellel säilinud palju iidseid pärimusi. Saates jagatakse saadud muljeid hantide elust ja vaimsest maailmast.Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 29. jaanuaril kell 14.05. Foto: Marks Soosaar hantide juures (foto: Shosso).

Enamik Gröönimaast on kaetud jääkilbiga ja elamiskõlbulik on ainult rannnikuosa. Ometi on Grööniaa inimajalugu üllatavalt pikk, suisa aastatuhandete pikkune. Esimese inimasustuse jäljed ulatuvad 5000 aasta taha. Saart on aegade jooksul asustanud mitmed arktilised rahvad, alates 10. sajandist viikingid. Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 22. jaanuaril kell 14.05. Foto: Inuitide muistne hauapaik Tartunaquis (Hendrik Relve)

Gröönimaa vetes reisisime Disco lahe ümbruses kolmemastilise kuunariga. Saates on juttu purjelaevast ja sellest, kuidas kulges igapäevane elu laevas. Kõneleme ka ekspeditsiooni juhtidest ja paikadest, kus sai käidud. Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 15. jaanuaril kell 14.05. Foto: Ekspdeditsiooni juht Jordi Plana (pildistas Hendrik Relve)

Uue aasta esimeses saates on stuudios kaks rännumeest: Hendrik Relve jutukaaslane on kaugmatkaja Guido Leibur, kes on muu hulgas korraldanud nädalaid kestnud matku Ameerika põhjaosas asuvatele Baffini maale ning arktilisele Alaskale, aga ka Ameerika lõunatipus asuvatele Tulemaa saartele. Kaks maailmarändurit vahetavad muljeid sealsetest rännakutest.Kuula 8. jaanuaril kell 14.05. Foto: Guido Leibur Baffinimaal Põhja-Kanadas (erakogu)

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas? Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhja poole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp. Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi. Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

Saates on juttu mitte ainult Alaska, vaid terve Põhja-Ameerika suurimast rahvuspargist. Wrangeli ja Püha Eliase rahvuspark on kuninglike mägede ja liustike maa. Saates kõneldakse isiklikest retkemuljetest ja seiklustest.Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 4. detsembril kell 14.05. Foto: Ligi viie kilomeetri kõrgune Sanfordi vulkaan rahvuspargis (pildistas H. Relve).

Stuudios on kaks maailmarändurit. Kaugmatkaja Guido Leiburi meelispaikadeks on maakera külmad piirkonnad. Koos saatejuht Hendrik Relvega vahetatakse muljeid retkedest Aasia arktiliste rahvaste – nganassaanide, neenetsite, tšuktšide ja teiste juurde.Kuula 27. novembril kell 14.05. Foto: Guido Leibur Polaar-Uuralis (erakogu).

Alaska asulad on tihti üsna iseäralikud. Saates kõneldakse peamiselt kahest nende seast - Talkeetnast ja Nenanast. Mõlemas järgitakse omapäraseid traditsioone, Talkeetnas on olnud kombeks korraldada igal aastal põdrapabula võistlusi. Nenanas on üle poole sajandi peetud jäämineku ennustamise võistlusi. Mõlemad võistlused on vürtsitatud ehtalaskaliku huumoriga. Saate ja fotode autor on Hendrik Relve. Kuula 20. novembril kell 14.05. Foto: Talkeetna asula, fotol keskel sajandivanune Nagley pood.

Saates on juttu Alaska kahest suuremast linnast, Anchorage'st ja Fairbanksist. Milline on nende ajalugu ja mis mulje nad praegusel ajal jätavad?Saate ja foto autor on Hendrik Relve. Kuula 13. novembril kell 14.05. Fotol on Anchorage.

Saate peategelasteks on kelgukoerad. Võrreldes Jack Londoni aegsete kelgukoertega on tänased Alaska veokoerad teistsugused. Nad näevad teistmoodi välja ja neid peetakse teistel eesmärkidel kui siis. Nüüdsetelt kelgukoertelt nõutakse eelkõige häid sportlike võimeid ja nad näevad tihti välja kui tavalised külakrantsid. Kuula 6. novembril kell 14.05. Saate ja fotode autor on Hendrik Relve. Foto: Kelgukoerad treener John Schandelmeieriga

Seekordses "Kuula rändajat" saates on vestlemas kaks rändurit. Hendrik Relvel on külas polaaruurija Enn Kaup - mees, kes on käinud Antarktikas üheksal ekspeditsioonil. Arutletakse Antarktika looduse eripära üle, kõneldakse maailma suurimast, Läänetuulte hoovusest ning jagatakse muljeid Antarktika elustikust. Saate ja fotode autor on Hendrik Relve. Kuula 30. oktoobril kell 14.05. Foto: Enn Kaup Antarktikas, Larsemanni oaasis.

Hendrik Relve jõuab seekordses saates Alaska ajalooga tänasesse päeva. Millised on olnud lähiajaloo tähtsaimad sündmused, mis on praeguse Alaska palet kujundanud? Kõneldakse Alaska tähtsamatest majandusharudest, naftatööstusest ja turismist. Juttu on hiigelpikast Alaska naftatorust, paigast, mille nimeks on Alaska Põhjapoolus ja ehtalaskalikust majutus- ja söögipaigast nimega "Aurora Borealis". Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 23. oktoobril kell 14.05. Foto: Läbi Alaska kulgev naftatoru (pildistas Hendrik Relve).

Hendrik Relve räägib Alaska põlisrahvastest, maadeavastajatest ning vene kolooniate saatusest Alaskal, aga ka kullapalavikust, mis algas 18. sajandi lõpus ja tõi pöördepunkti Alaska ajaloos.Kuula 16. oktoobril kell 14.05. Foto: ajalooline foto kullaotsijatest Alaskal 1890. aastal.